No proovime…. Kunagi oli kirjutamisest kasu. T\u00f5si, pinnapealset kasu, mitte sisemist, aga kaudselt j\u00f5udis see “hea” ka minu sisse. Suutsin kirjutades muuta maailma enda \u00fcmber ja muutes maailma, vastavalt oma soovidele, paranes selgelt ka minu enesetunne. Pean muidugi tunnistama, et see m\u00f5jutatud keskkond l\u00f5i selgeks vaid pinnavirvenduse ja mudane p\u00f5hi j\u00e4i puutumata, aga leevendus seegi. Samas ei oma see hetkel mingit t\u00e4htsust, sest selle kirjutamise eesm\u00e4rk on hoopis teine.<\/p>\n\n\n\n
Tahan v\u00e4lja kaevata ja \u00e4ra s\u00f5eluda selle p\u00f5hjas haiseva muda. Ma ei p\u00fc\u00fca j\u00e4rgnevate tekstidega muuta kedagi peale enda, olgugi, et usun, loodan ja tean, et loed neid ridu kunagi. Olgu see siis homme, aasta p\u00e4rast v\u00f5i peale mind. Sellest ei ole midagi – lihtsalt tea, et see on minu katse ennast leida. Must, aus, filtreerimata – ego, loogika, maailma taju ja lapi n\u00f5id, tihedas s\u00f5lmes. Mitte \u00fckski s\u00f5na ei ole lootuses Sind muuta. Praeguse plaani j\u00e4rgi l\u00f6\u00f6n enda ette lauale nii m\u00f5negi t\u00f5e, mida siiani vaid endaga jaganud olen, teades, et see l\u00f6\u00f6b meie vahele t\u00f5en\u00e4oliselt igavese kiilu, aga ma ei saa teisiti p\u00f5hja puhtaks. Lisaks seletan pidevalt aususest ja austusest, ise hirmust varjates ja vassides. Sa ei ole seda kuidagi \u00e4ra teeninud.<\/p>\n\n\n\n
Sissejuhatus venis liiga pikaks ja t\u00e4nane p\u00e4ev oli t\u00e4is egoga v\u00f5itlust, seega ei ole minus enam palju jaksu ega tahtmist kirjutada. Rassist \u00f5htul tagasi s\u00f5ites oli alalhoiuinstinktil j\u00e4lle tublisti tegemist, et sundida jalga survet gaasipedaalil v\u00e4hendama ja k\u00e4si rooli keerama. Pean selle eest t\u00e4nama oma lapsi. Vesi ei ole veel nii sogane, et suudaksin nad isata j\u00e4tta. Ma tean, et neil oleks k\u00f5ik h\u00e4sti. Rasmus on veel piisavalt v\u00e4ike, et unustada ja Grete armastab maailma piisavalt, et t\u00fchimik t\u00e4ita. Nende ema on imeline ja neil ei oleks suures pildis millestki puudust. Ometi ei ole nad \u00e4ra teeninud seda hetke, t\u00e4is valu – isegi kui see m\u00f6\u00f6dub. Kuni ma v\u00e4hegi suudan, seisan kasv\u00f5i hambad ristis oma k\u00f6ntidel, et neid s\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n\n\n\n
Grete on mu voodi ette tahvlile pannud pildi V\u00e4iksest Printsist. Ma vaatan seda ja m\u00f5istan nii paljut. Olgugi, et osa sellest teeb haiget. Prints seisab sellel pildil oma planeedil, mis on nii v\u00e4ike, et sellele teeks k\u00fcmne sammuga tiiru peale. Tema ees kasvab maast Roos. Nende vahel on teleskoop ja taevas on tohutult t\u00e4hti. Prints vaatab pikksilmast taevast oma Roosi kohal. Ta n\u00e4eb k\u00f5iki neid kauneid ja kutsuvaid t\u00e4hti p\u00fc\u00fcdmatus kauguses, aga ei n\u00e4e roosi enda ees. Roos on ju nii ilus ning Prints armastab teda rohkem kui midagi muud siin ilmas, hoolimata ta okastest. Aga roos on ju alati siin, samas kui t\u00e4hed s\u00e4ravad seal haaramatus kauguses nii veetlevalt. Lihtne on igatsuses kauge s\u00e4deluse j\u00e4rgi teele asuda ning j\u00e4tta maha see imeline Roos. Lihtsalt vaadata temast \u00fcle, sest temal on oma okastega alati su k\u00f5rval, aga kaugetel t\u00e4htedel on see lummav s\u00e4ra. Kas k\u00f5igile paistev s\u00e4ra kaugustes kaalub t\u00f5esti \u00fcle \u00f5ie, mis on iga p\u00e4ev su k\u00f5rval, \u00f5itseb vaid sulle ja on sinu nimel sirgunud kivist? Kas temast v\u00f5ib lahkuda, sest tema okkad kriimustavad ja s\u00e4ra on teistele n\u00e4htamatu? Tema, kes kasvas, toiduks vaid kivine k\u00fclmus, ikkagi sinule hoidmiseks ja armastamiseks – kas Ta v\u00e4\u00e4rib k\u00fclmast klaasist kuplit sind asendama?<\/p>\n\n\n\n
Ei, ma ei r\u00e4\u00e4gi endast kui Roosist. Mina olin prints, kes vaatas \u00fcle oma armastusest. Prints, kes r\u00e4\u00e4kis kauneid s\u00f5nu oma Roosist, olles ta j\u00e4tnud \u00fcksi kupli alla. Prints, kes m\u00f5istis oma viga, aga ei tea, kas j\u00f5uab koju tagasi, enne kui m\u00f5rades kuppel puruneb ja Roos end kellegi teise hoolde usaldab. Ei tea ka seda, kas Roos teda enam iial usaldada suudab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
No proovime…. Kunagi oli kirjutamisest kasu. T\u00f5si, pinnapealset kasu, mitte sisemist, aga kaudselt j\u00f5udis see “hea” ka minu sisse. Suutsin kirjutades muuta maailma enda \u00fcmber ja muutes maailma, vastavalt oma soovidele, paranes selgelt ka minu enesetunne. Pean muidugi tunnistama, et see m\u00f5jutatud keskkond l\u00f5i selgeks vaid pinnavirvenduse ja mudane p\u00f5hi j\u00e4i puutumata, aga leevendus seegi. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-10","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-2023-aprill"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10\/revisions\/11"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}