Mu imelise poja s\u00fcnnip\u00e4ev. K\u00e4isin t\u00e4na Rassis ja veetsin teiega terve p\u00e4eva. Hommikul j\u00f5udsin Su juurde oma rahuga. Mind ei h\u00e4irinud miski, peale mu k\u00e4rsituse ja vajaduse pidevalt midagi teha. Otsisin endale j\u00e4rjest tegevusi, saatsin Su poole arglike pilke ja p\u00fcsisin endas. Kui mu ema tuli, l\u00e4ks keeruliseks. Ta t\u00f5i kohale oma tohutu ebakindluse ja n\u00e4hes, millist sunnitud distantsi me Sinuga hoiame, l\u00f5i k\u00e4ima oma “lapse kaitse energiate generaatori”. Aga see ei olnud hea ja toetav energia lapse suunas. See ei olnud ka Sinu pihta suunatud. See oli lihtsalt puhas negatiivsuse mull, millega ta mulle nii l\u00e4hedale pressis, et minu rahu mull pragunema hakkas. Kui muidu oleksin endale ehk sisendanud, et see on vaid kujutulus – aju toodang ning tegelikult m\u00f5ranen seestpoolt, siis Verso reaktsiooni n\u00e4gemine andis mulle kindluse, et ma ei eksi. Verso ei ole oma energiat niimoodi minu n\u00e4hes kaotanud isegi siis, kui Alex teda kiusab. K\u00f5ige l\u00e4hem olukord sellele k\u00e4itumisele on minu enda halva mulli m\u00f5ju neile loomadele olnud. Kui pressisin k\u00f5ik selle sita enda sisse ja l\u00e4ksin nendega tegelema. See alalhoiu instinkt pilgus, p\u00f5geneda sooviv kehakeel, ebamugava ja \u00e4reva energia kiirgus. Aga ometi oli see k\u00f5ik mu t\u00e4nase ema ees k\u00f6\u00f6mes. Verso pil, kui mu ema teda puudutas oli kui hundikarjaga silmitsi seistes – \u00fcrgne hirm oma heaolu p\u00e4rast. See hetk kui Alex tuli teisele poole teda oma t\u00e4kutamisega ja ema seisis ta ees oma headuse maskiga – ta lihtsalt l\u00e4ks. L\u00e4ks l\u00e4bi minu, oleks t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4inud l\u00e4bi kinnise aia v\u00f5i pinge all karjuse ja lihtsalt p\u00f5genes. Kaugele ei olnud vaja. Vaid k\u00fcmmekond meetrit ja ta oli j\u00e4lle oma energia peremees. Seda kiirgas kogu ta kehast ja olekust – turvatunne tuli tagasi ta silmadesse. Mul oli temast nii kahju ja palusin m\u00f5ttes taaskord andestust k\u00f5igilt, kelles olen ise sellist hirmu tekitanud. Eesk\u00e4tt Sinu ja laste k\u00e4est, sest Sina ei jooksnud ja lapsed ei saanud.<\/p>\n\n\n\n
Ema ei m\u00f5istnud midagi ja hoidis oma energiat avaralt. Veel praegugi kiirgab ta seda mulle messengeris. Filtreerin ta s\u00f5numid \u00e4ra ja edastan Sulle homme ainult ta soovid. Kogu se surve ja energiate sunaminse v\u00f5hiklikus kurnas mu \u00f5htuks t\u00e4ielikult \u00e4ra ja l\u00f5puks ma murdusin.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik teised k\u00fclalise olid just l\u00e4inud ja ego suutis \u00fchest l\u00f5hest h\u00fc\u00fcda, et mis minagi enam passin kui k\u00fclalistel aeg minna, nagunii mind Su ellu ei soovita. P\u00fcsisin, aga otsustasin siiski minna, teades, et rahu on habras kui ego juba h\u00e4\u00e4le on saanud. J\u00e4tsin lastega h\u00fcvasti. Sa tulid verandale kaste v\u00f5tma. \u00dctlesin Sulle trepilt “tsau” ja j\u00e4in ootama. Sa t\u00f5stsid kasti tuppa ja tulid j\u00e4rgmist v\u00f5tma. Ei mingit kallistust ega isegi verbaalset h\u00fcvastij\u00e4ttu. Ja siis see kuradi ego purskas…<\/p>\n\n\n\n
Meeletu valu s\u00f6\u00f6stis l\u00e4bi kogu mu keha ja hinge. \u00dctlesin midagi stiilis “selge siis” ja tormasin autosse. Ego virutas igale haavale halastamatult ja keha ei kuuletunud. Suutsin kuidagi k\u00fcnka otsa \u00e4ra tagurdada ja siis sain mingi tasakaalu tagasi. Ma tahaks uskuda, et see oli p\u00e4eval hiieringi piserdatud headus ja armastus, mis mulle endale n\u00fc\u00fcd appi tuli, aga kes teab – nagu \u00fctlesin, olen selles suunamises veel t\u00e4ielik v\u00f5hik. Igaljuhul tulin tuppa, et heas energias lahkuda, aga Sa istusid lihtsalt kiike ja teatasid, et ei saa \u00fcldse aru mis juhtus. Ego l\u00f5i selle peale veel k\u00f5vemini trummi. Ma ei tea kuidas ma T\u00fcrile sain, sest tegelesin kogu tee sisemise tasakaalu taastamisega. Siis kirjutasin sulle l\u00fchidalt ja ausalt, mis juhtus ja n\u00fc\u00fcd olen j\u00e4lle endas. Ma taastun k\u00fcll kiirelt, aga pikk maa on veel minna, et ei tekiks vajjadust tagasi saada – et j\u00e4\u00e4ksin alaliselt endasse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Mu imelise poja s\u00fcnnip\u00e4ev. K\u00e4isin t\u00e4na Rassis ja veetsin teiega terve p\u00e4eva. Hommikul j\u00f5udsin Su juurde oma rahuga. Mind ei h\u00e4irinud miski, peale mu k\u00e4rsituse ja vajaduse pidevalt midagi teha. Otsisin endale j\u00e4rjest tegevusi, saatsin Su poole arglike pilke ja p\u00fcsisin endas. Kui mu ema tuli, l\u00e4ks keeruliseks. Ta t\u00f5i kohale oma tohutu ebakindluse ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-46","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-2023-mai"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":49,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46\/revisions\/49"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/siim.puidet.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}