Nüüd ma enam ei tea mida teha. Nii jõulist vastumeelsust mu puudutusele ei ole ma kunagi kohanud. Ma võin ju oma energias tunnetada mida iganes, aga sellel ei ole ju mingit tähtsust, kui ütled mulle otse, et Sinu sees ei ole enam armastust minu vastu, et armastad teist meest, et ma ei ole piisav Su kõrval olema ja paindud sellise raevuga mu toetava käe eest kõrvale.

Kui Sina tunned oma energias sellist vastumeelsust minu suunas ja mina, et oleme sõltumata tehtud vigadest loodud koos kasvama – kumma tõde uskuda? Kas kannatlikult püsida ja oodata või jõuga tunnetest üle sõita?

Palun Sind maa, taevas, universum ja teid mu kaitseinglid – aidake mul näha ja käia õiget teed. Aitäh.