Tööpäeva järgne sissekanne. Ma arvan, et see hommikune oli ego, mis järgnes minu jaoks olulise lüli murdumisele. Küsisin, kas Sul on ükskõik hommikusest tervitusest ja head ööd soovimisest. Vastasid sisuliselt jah. Mu elus on kõik hästi ja ma armastan Sind tohutult, aga ma ei saa soovida enamat, kui Sa ise tunned. Mina tunnen lihtsalt tohutut soovi füüsilise läheduse (mitte ainult seksi, see on üsna väike osa) ja tunde, et kedagi päriselt huvitab, kuidas mul läheb ja mida mõtlen järele. Tehniliselt saaks selleks mingi aseaine (teise keha, psühholoogi või mõlemat) leida, aga ma ei taha oma ellu enam aseaineid. Mul on üksi hea, aga ma tahaksin ikka nii väga oma elu Sinuga elada. Nüüd lähme koos Grete esinemist vaatama. Eks paistab, mis sellest saab – ma ei oska, taha ega julege enam midagi oodata.