Kuidas valetada endale?
Vaatasin Sind ja ei midagi…
Ma ei tunne kirge.
Ma ei tunne tõmmet.
Ma ei usalda Su keha.
Armastan, etn ei saa midagi teha.

Kui mõtlen, siis tunnen.
Ma tahan Su puudutust, Su keha.
Tahan nii palju, et võiks lõputult nutta.
Seisan kui seina ees.
Keha soovib, aga mõte tõrgub.
Või on see vastupidi – ma ei tea.

Kuidas saada tagasi see usaldus?
Või lihtsalt minna?
Jätta Sind Su seiklustega,
mis võivad näida tõena?
Aga mina?
Ego küsimus?

Ma täidan oma lubaduse.
Sära ses septembris.
Täidan ka selle, et üht riiki ei valitse kaks keisrit.

Ma näen juba, et kaotan, sest nõuan.
Andesta, ma ei saa nii.
Kõik või ei midagi.
Ma ei oska anda poolt südamest.

Tahaks öelda, valik on Sinu.
Tegelikult on ju minu.
Aga on, mis on.
Ma annan kõik, kui soovid.
Hilja, ma tean, aga varem ei suutnud.
Kui ei, siis minuta mine.
Lähen oma teed.
All is well with my soul,
I’ll grow for me.