Kuidas see töötab?
Ainult lootuse pealt.
Kui kaugened ära, siis tahan teha sama.
Armastus piirab, ütleb “Minna ei saa”.
Ehitab lossi, õhust ja tähetolmust.
Loob ei millestki midagi, et seisaksin edasi.
Seisaks valves Su eest…
Ja siis karjub mõistus.
Mida Sa idikas teed?
Tal kaisus on teine mees.
Sa oled tühine, lihtsalt ressurss,
mis toidab ta ego, ta enese väärtust.
Süda vaikib ja ehitab edasi.
Mis sul viga on, Ta ju ei taha sind?
Sa raiskad ennast ja raiskad ka mind.
Kui palju võimalusi oleme lasknud käest?
Võimalusi enda kasvuks ja väeks…
et ta saaks puhata, meelt lahutada, teist armastada,
rohkemat nõuda,
sind ahelais hoida….
Süda vaikib. Ta teab.
Ta kasvab ja püüab. Näeb mida päriselt suudab.
Kui päriselt hellust ja armastust vajaka jääb,
ta loob selle ise.
Tunneb paitust tuules, näeb ilu peeglis.
Suudleb end sõrmedega suule ja võtab padja kaissu.
Kujutleb, et kaisus on Tema, ka siis kui ei saa ta keha.
Süda teab – sellest valust viib välja armastus, mitte viha.
Armastuses on juured, tiivad ja õnnelik keha.